Eesti Laevamehaanikute Liit täna
Eesti Laevamehaanikute Liit (ELML) on mittetulundusühing, mis on asutatud 18. oktoobril 1997.a. Liidu põhieesmärgid on:
- aidata igati kaasa Eesti Vabariigi merenduse arengule
- oma liikmeskonna kutseoskuste arendamine ja erialaste teadmiste tõstmine
- oma liikmete kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide ja õiguste kaitsmine tööandjate, riigi- ja majandusorganite ning kohtu ees
- laevamehaaniku ameti, kui ühe tähtsaima tänapäeva merenduseriala propageerimine ja teadvustamine üldsusele
- oma liikmeskonna abistamine raske majandusliku olukorra puhul
Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kellel on laevamehaaniku diplom ja kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab alalist elamisluba Eesti Vabariigis. Liikmeskond on kõikunud aastate lõikes 100 liikme ümber. Rõõmu teeb asjaolu, et viimasel aastal on astunud Liidu liikmeks palju noori mehaanikuid ja loodame, et see tendents jätkub.
Tutvu Eesti Laevamehaanikute Liidu põhikirjaga
- aidata igati kaasa Eesti Vabariigi merenduse arengule
- oma liikmeskonna kutseoskuste arendamine ja erialaste teadmiste tõstmine
- oma liikmete kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide ja õiguste kaitsmine tööandjate, riigi- ja majandusorganite ning kohtu ees
- laevamehaaniku ameti, kui ühe tähtsaima tänapäeva merenduseriala propageerimine ja teadvustamine üldsusele
- oma liikmeskonna abistamine raske majandusliku olukorra puhul
Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kellel on laevamehaaniku diplom ja kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab alalist elamisluba Eesti Vabariigis. Liikmeskond on kõikunud aastate lõikes 100 liikme ümber. Rõõmu teeb asjaolu, et viimasel aastal on astunud Liidu liikmeks palju noori mehaanikuid ja loodame, et see tendents jätkub.
Tutvu Eesti Laevamehaanikute Liidu põhikirjaga
Eesti Laevamehaanikute Liidu ajaloost
1921. aastal asutati Üle-Eestimaalise Meremeeste Liidu Laevamehaanikute Sektsiooni baasil Eesti Kaubalaevastiku Mehaanikute ühing. 1924. aastal organiseeris loodud ühing streigi, mis täielikult ebaõnnestus ja peale mida jäi ühingusse ainult 5 liiget. Peagi hakkas liikmeskond siiski kasvama, ületades 100 inimese piiri. 1939. aastal nimetati ühing Laevamehaanikute Üleriigiliseks Kutseühinguks. 1940. aasta augustis liideti kutseühing Eesti NSV Meretransporditöötajate Ametiühinguga ja nagu paljud teisedki tolleaegsed merendusalased liidud ja ühingud, lakkas olemast.
18.oktoobril 1997.a. toimus Tallinnas 18 asutajaliikme eestvõttel mittetulundusühingu Eesti Laevamehaanikute Liit (MTÜ ELML) asutamiskoosolek. Tallinna Linnakohtu ettevõtteregistrisse kanti MTÜ ELML (edaspidi Liit) sama aasta 17.detsembril. Seega tähistab taasloodud Liit käesoleval aastal oma 10. sünnipäeva. Liidu põhitegevus on olnud seotud merendusalaste seadusandlike aktide väljatöötamises osalemisega, laevamehaanikute koolitusega erinevate loengute näol ja laevamehaanikute huvide kaitsmisega tööandjate ees.
Kõige tähtsamaks on Liit pidanud osalemist riiklike seadusandlike aktide väljatöötamisel. Nii on Liidu osalemisel valminud ja Riigikogu poolt vastu võetud Mereteenistuse seadus, Vabariigi Valitsuse määrused “Laevapere liikmete koolitus ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid” ja “Laeva juhtkonna liikmete ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus”. Tuleb mainida, et viimatinimetatud määruse uue, praegu kehtiva versiooni väljatöötamise initsiaatoriks oli Liit, mis teenis laevamehaaniku ameti populariseerimise ja atraktiivsemaks muutmise eesmärki.
Liit on osalenud aktiivselt ka Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu poolt moodustatud laevamehaanikute töörühmas, mille mitmeaastase töö tulemusel töötati välja laevamehaaniku ja laevamotoristi kutsestandardid.
18.oktoobril 1997.a. toimus Tallinnas 18 asutajaliikme eestvõttel mittetulundusühingu Eesti Laevamehaanikute Liit (MTÜ ELML) asutamiskoosolek. Tallinna Linnakohtu ettevõtteregistrisse kanti MTÜ ELML (edaspidi Liit) sama aasta 17.detsembril. Seega tähistab taasloodud Liit käesoleval aastal oma 10. sünnipäeva. Liidu põhitegevus on olnud seotud merendusalaste seadusandlike aktide väljatöötamises osalemisega, laevamehaanikute koolitusega erinevate loengute näol ja laevamehaanikute huvide kaitsmisega tööandjate ees.
Kõige tähtsamaks on Liit pidanud osalemist riiklike seadusandlike aktide väljatöötamisel. Nii on Liidu osalemisel valminud ja Riigikogu poolt vastu võetud Mereteenistuse seadus, Vabariigi Valitsuse määrused “Laevapere liikmete koolitus ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid” ja “Laeva juhtkonna liikmete ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus”. Tuleb mainida, et viimatinimetatud määruse uue, praegu kehtiva versiooni väljatöötamise initsiaatoriks oli Liit, mis teenis laevamehaaniku ameti populariseerimise ja atraktiivsemaks muutmise eesmärki.
Liit on osalenud aktiivselt ka Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu poolt moodustatud laevamehaanikute töörühmas, mille mitmeaastase töö tulemusel töötati välja laevamehaaniku ja laevamotoristi kutsestandardid.
